Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Uustalu kraavi valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumi seisundit.
Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on seatud eesmärgiks saavutada Uustalu kraavi hea ökoloogiline potentsiaal aastaks 2027. Veemajanduskava järgi oli kogumi potentsiaal 2013. ja 2014. aastal kesine. Veemajanduskava meetmed on välja töötatud 2013. aasta seisundite põhjal. Viimase vahehinnangu (Keskkonnaagentuur, 2018) järgi on kogumi seisund jätkuvalt kesine.
Veemajanduskava põhjal on alamkategooriaks määratud tehisveekogu ning tüüp 1Biv . Uustalu kraavi alamjooksu on seiratud 2009. ja 2018. aasta operatiivseire käigus (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2010) (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019). 2018. aasta operatiivseire andmetel oli kogumi ökoloogiline potentsiaal (ÖP) hea. 2009. aastal oli füüsikalis-keemiline seisundiklass kesine hapniku vähese sisalduse tõttu. 2018. aasta seirel hinnati kogumi füüsikalis-keemiline seisundiklass heaks.
Pinnaveekogumi keemiline seisund on hea. Samuti on head ökoloogilise seisundi füüsikalis keemilised näitajad. Sellega on veepoliitika raamdirektiivi eesmärk täidetud. Kõmsi reoveepuhasti mõju kraavi veekvaliteedile ja hüdrobiloogilisele seisundile võib hinnata vähetähtsaks. Sellest sõltumata tuleb riskide maandamiseks puhastusprotsess eesmärgipäraselt tööle saada. Sõltumata asjaolust, et kehvasti töötav puhasti ei ole seni teadaolevalt ette antud heitvee piirväärtusi ületanud. Kuigi turbakaevanduse väljalasust Uustalu kraavini on 6,4 km, kannab see endaga heljumit siiski kaasa ning annab tõenäoliselt panuse kogumi seisundile. Samas on viimase seirega (2018. aastal) tuvastatud Uustalu kraavi hea ökoloogiline potentsiaal, mistõttu ei ole põhjust turbatootmisala hetkel pidada oluliseks koormuseks. Pigem on tegemist riskiga, mida tuleb ohjata loatingimuste täitmise järelevalvega. Põllumajanduslikud tootmiskompleksid, nagu kõigil valgaladel on head seisundit ohustavad (risk) tegurid. Nende veekaitsenõuetest kinni pidamist tuleb kontrollida pidevalt.
Uustalu kraav on väikese valgalaga tehisveekogu, mille eesmärk on maa majandamise võimaldamine (metsa ja põllumajandusliku maa kuivendamine, turbakarjäär). Teadaolevalt on järgmise veemajanduskava perioodil (vahemikus 2021–2027) plaanis Eesti pinnaveekogumite tunnuste põhjalikum süstemaatiline üle hindamine (2019. aastal tehti kõigest vigade parandusi). Selle käigus tuleb korrastada kogumiks määramise põhimõtted ning vaadata üle seatavate eesmärkide jõukohasus. Sealhulgas tasub kaaluda, kas Uustalu kraavil on vältimatult olulised ökoloogilised eesmärgid, mida on võimalik saavutada üksnes kogumina määratledes. Alternatiiviks on Uustalu kraavist kui veemajanduslikust arvestusüksusest loobumine (liita rannikuveekogumi valgalaga) ning kaitsta veekeskkonda veeseaduses sätestatud korras (heitveekvaliteedile piirangute seadmine, põllumajandusliku tegevuse reguleerimine, veekaitsetsoonidest kinni pidamine).
Kokkuvõtvalt:
- Veemajanduskavaga seotud meetmeid mitte ette näha.
- Arvata Uustalu kraav kogumite hulgast välja.
- Kaitsta veekeskkonda veeseaduses sätestatud korras (heitveekvaliteedile piirangute seadmine, põllumajandusliku tegevuse reguleerimine, veekaitsetsoonidest kinni pidamine).
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed